Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Pagondas - c. 434 eKr. - 360 eKr.

Teeba kindral ja riigimees, keda mäletatakse Boiootia vägede juhina Deliumi lahingus Peloponnesose sõjas. Muutis standardset hopliitide formatsiooni ja kasutas esimesena ratsaväereserve. Detailsem info tema elu kohta puudub peaaegu täielikult. Deliumis paigutas Pagondas teebalased armee paremale tiivale, tavapärase kaheksa mehe sügavuse rivi asemel tugevdas ta teebalaste rivi kahekümne viie mehe sügavuseks, tagamaks neile kokkupõrkel vastastega rohkem surumisjõudu ja löögitugevust. See oli esimene kord senises ülestäheldatud ajaloos, kui Kreeka kindral muutis tavapärast hopliitide üksuse sügavust.

Antud strateegia toimis suurepäraselt: teebalased murdsid ateenlaste vasakust tiivast kergelt läbi ja liikusid ülejäänud Ateena armeed ümberhaarama. Paraku Boiootia armee vasakul tiival paiknevad thespialased sattusid vastamisi Ateena veteransõduritega ja nad tapeti kiirelt pea viimse meheni. Pagondas, taibates, et tema võidukad teebalased ei suuda vaenlast tiivalt haarata enne, kui Ateena parem tiib ta tagalasse murrab, otsustas teha midagi sellist, mida Kreeka sõjategevuses varem polnud nähtud: ta kutsus kohale ratsaväe reservjõud (ainuüksi selle loomine oli midagi uut), et toetada väheseid allesjäänud thespialasi.

Ateenlased paremal tiival olid ratsanike saabumisest rabatud - nõnda palju, et nad sattusid segadusse ja pagesid. Arvatavasti poleks ratsanikud, kes olid kergelt relvastatud ja turvistatud, raskejalaväelastest jagu saanud, kuid ainuüksi nende kasutus oli midagi uut, mis lõi ateenlaste parema tiiva põgenema. Teebalased olid nüüdseks liikunud Ateena armee tagalasse, mis lõppes ateenlaste üldise põgenemisega. Pagondase seninägematud taktikad lahingus andsid teed teisele hiilgavale Teeba kindralile, Epameinondasele, kelle suurvõit Leuktras purustas Sparta ülemvõimu Kreekas ning seda lahingut peetakse üheks märkimisväärseimaks taktikaliseks võiduks sõjaajaloos. See mõjutas omakorda Makedoonia kuningat Philippost, kes kasvas Teebas pantvangina ja oli Peloponnesose sõja õpilane, täiendades hilisemalt taktikaid, mis pärinesid Pagondaselt. Pärand läks edasi tema pojale, Aleksander Suurele, kes neid samuti muutis. Kokkuvõtlikult Pagondase ratsaväereservide ja muudetud sõdurite formatsiooni lihtne kasutus muutis kogu Lääne, ja ka maailma sõjaajalugu.