Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Philippos II - 382. eKr. - 336. eKr.

Makedoonia kuningas, valitses kuni oma mõrvani 336. eKr. Oli Aleksander III isa, kes tuntud rohkem Aleksander Suurena. Nooruses oli Philippos Teeba pantvang, (c. 368. eKr. - 365. eKr.) mis oli sel ajal juhtiv Kreeka linn-riik. Seal olles omandas Philippos nii sõjalise kui ka diplomaatilise hariduse otse Epameinondaselt, Teeba suurimalt kindralilt ja riigimehelt, kes purustas Leuktras Sparta hegemoonia, muutes Teeba oma eluajal võimsaimaks riigiks kogu Kreekas. 364 eKr. naases Philippos Makedooniasse tagasi.

Tema vanemate vendade, kuningas Aleksander II ja Perdiccas III surmad võimaldasid tal troonile tulla 359 eKr. Algul määrati ta regendiks Perdiccas III imikust pojale, kuid samal aastal õnnestus tal kuningriik endale saada. Philippose sõjalised oskused tõid talle kiirelt edu. Kuna Makedoonia oli saanud varasemalt kaotuse osaliseks sõjas illüürialastega, kus hukkus ka Philippose vend Perdiccas III, pidi noor kuningas asuma kiirelt tegutsema. Paioonialased ja traakialased olid rüüstanud ja tunginud sisse riigi idapoolsetele alade. Samal ajal olid ka ateenlased saabunud. Diplomaatiat kasutades tõrjus Philippos paioonialased ja traakialased tagasi, lubades neile andameid. Seejärel purustas ta 3 000 Ateena hopliiti (359 eKr.). Olles hetkeks oma vastastest vaba, keskendus ta oma sisemise positsiooni ja armee tugevdamisele. Tema kõige olulisem innovatsioon oli kahtlemata faalanksi korpuste demonstreerimine, mis olid relvastatud sarissaiga, 6 - 7 meetrise odaga, mis sobis suurepäraselt ratsaväe vastu võitlemiseks, lisaks ka tavapäraste Kreeka hopliitide vastu astumiseks, kes olid relvastatud vaid 3 - 4 meetriste odadega.

Philippos abiellus Audataga, kes oli Illüüria printsess. See paraku ei takistanud teda illüürlaste vastu marssimast 358 eKr, purustades nad lahingus, kus hukkus umbes 7 000 illüürlast (357 eKr.). Selleks ajaks oli Philippos oma mõjuvõimu sisemaal kindlustanud. 357 eKr. abiellus Philippos Ipeirose printsessi Olümpiasega, kes sai Aleksander Suure emaks. 356 eKr. vallutas Philippos Crenidese linna ja muutis selle nime Philippi'ks. Ta rajas sinna võimsa garnisoni, et kontrollida selle kullakaevandusi, mis varustasid teda hilisemalt sõjakäikudel. Vahepeal võitis tema kindral Parmenion taaskord illüürlasi. 356 eKr. sündis Aleksander.

355 - 354 eKr. piiras Philippos Methone linna, mida kontrolliti ateenlaste poolt, piiramisel kaotas ta silma. Linn langes 354 eKr. 353 eKr. tungis ta Tessaaliasse, võites 7 000 phokialast Onomarchuse venna all. Tol õnnestus paraku Philippost kahes järgnevas lahingus lüüa. Philippos naases Tessaaliasse järgmisel suvel, sel korral armeega, mis koosnes 20 000 jalaväelasest ja 3 000 ratsaväelasest, kaasa arvatud kõik Tessaalia üksused. Järgnevas Crocuse Välja lahingus langes 6 000 phokialast, 3 000 vangistati ja nad uputati hiljem. Lahing tagas Philipposele tohutu prestiiži. Vahepeal jätkas Philippos rannikuäärsete Kreeka linnade vallutamisega.

349 eKr. alustas Philippos Olynthuse piiramist, mis oli suurim rannikuäärsetest linnadest. Linn oli esmalt liitunud Philipposega, kuid hiljem vahetas poolt, liitudes Ateenaga. Viimased paraku neile appi ei tulnud. Makedoonia kuningas vallutas Olynthuse 348 eKr. ja tegi linna maatasa. Makedoonia ja sellega ühenduses olevad piirkonnad olid nüüd kindlustatud. 342 eKr. juhtis Philippos suurt sõjakäiku põhjas sküütide vastu, vallutades Traakia kindlustatud asustuse Eumolpia, andes sellele oma nime, Philippopolis. 340 eKr. alustas Philippos Perinthuse piiramist. Seejärel alustas ta teist piiramist 339 eKr. Bütsantsi linnas. Mõlemad lõppesid edutult. See ohustas ta positsiooni kogu Kreekas. Uut kindlust sai ta teebalaste ja ateenlaste võitmisest Chaironeia lahingus 338 eKr. Lahingus mängis tähtsat rolli ka Aleksander, kes, olles vaid 16 aastat vana, juhtis ratsaväge ning purustas Teeba eliitüksuse, mis oli seni võitmatu. Philippos lõi ja juhtis Korintose Liigat 337 eKr.

Liiga valis Philippose juhtima sõjakäiku Pärsia Impeeriumi vastu. 336 eKr. kui sissetung Pärsiasse oli alles väga varajases alguses, Philippos mõrvati ja tema kohale asus ta poeg Aleksander III. Mõrv toimus 336 eKr. oktoobris, Makedoonia kuningriigi pealinnas Aegae's. Õukond oli sinna kogunenud, et tähistada Philippose tütre Kleopatra ja Ipeirose Aleksander I pulmi. Sel ajal kui kuningas sisenes kaitseta linnateatrisse, tapeti ta Pausaniase poolt, kes oli üks tema seitsmest ihukaitsjast. Mõrvar üritas koheselt põgeneda, kuid teda jälitati kolme Philippose ihukaitsja poolt ja tapeti.

Philippose tapmise põhjuseid on raske selgitada, kuna juba tolleaegsete ajaloolaste hulgas oli selle üle vaidlusi. Neist ühes versioonis oli Pausanias Philippose armuke, kes muutus armukadedaks, kui Philippos pööras oma tähelepanu teisele nooremale mehele, kes kandis samuti nime Pausanias. Noorema Pausaniase sõber Attalus pööras sellega oma viha endise armukese Pausaniase poole, kutsudes tolle õhtusöögile, jootis ta täis ja seejärel lasi teda seksuaalselt ära kasutada. Kui vanem Pausanias sellest Philipposele kurtis, pidas too mõttetuks Attalust karistada, kuna viimane oli plaanis saata koos Parmenioniga Aasiasse plaanitud sissetungi jaoks eelposti rajama. Philippos abiellus samuti Attaluse sugulase, või tütre, Eurydice'ga, kelle poeg pidi saama Makedoonia tegelikuks kuningaks oma päritolu tõttu, kuna Olümpias ei pärinenud Makedooniast, ohustades sellega Aleksandri õigust troonile. Selle asemel, et Attalust solvata, otsustas Philippos määrata Pausaniase enda ihukaitsjaks. Pausaniase soov kättemaksuks pöördus mehe poole, kel oli ebaõnnestunud ta vigastatud au eest kätte maksta, seega plaanis ta Philippose tappa. Mõnda aega peale seda, kui Attalus Pärsias oli, lasi ta plaani käiku.

Teised ajaloolased on vihjanud, et Aleksander ja/või tolle ema Olümpias olid plaanis kaastegevad, või isegi selle algatajad. Paraku on kõik seletused ebatõenäolised, ja tegelikku põhjust tapmiseks ei pruugi me kunagi teada saadagi. Philippos oli võimsaim Makedoonia kuningas, eelnevalt oma poega, Aleksander Suurt. Ta tõi pea kõik Kreeka linn-riigid oma juhtimise alla, rajas võimsa Makedoonia armee ja oli sel ajal Kreeka suurimaid mehi. Peale mõrva sai kuningaks Aleksander III, kes hilisemalt tuntud Aleksander Suurena, Pärsia Ahhameniidi Impeeriumi vallutajana ja antiikmaailma suurima vähejuhina.