Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Zhang Liang - surn. 189. eKr.

Üks suurimaid strateege Hiina ajaloos. Zhang pärines Hani riigi aadellikust perest, nii tema isa, vanaisa kui vana-vanaisa olid kõik Hani ametnikud olnud. Kunagi oli Zhang plaaninud Qin Shi Huangi mõrva, et maksta kätte Hani riigi hävitamise eest. Ta kulutas kogu oma pere varanduse mõrtsukate palkamiseks ja 217 eKr. asuti plaani läbi viima, kuid palgamõrvar hävitas eksikombel peibutussõiduki. Läbikukkunud mõrvakatse sundis Zhang Liangi põgenema ning ta liitus 208 eKr. Liu Bangiga. Koos alustati mässu Qini valitsuse vastu ning Zhang aitas Liul rajada Hani dünastiat. Kui see saavutatud oli, läks Zhang erru ja hakkas taoistiks.
Ebaõnnestunud mõrvakatsest hoolimata ei loobunud Zhang Hani taasrajamisest. Pärast seda, kui Chen Sheng alustas 209 eKr. Qini dünastia vastu mässu, kogus Zhang umbes sada meest ja plaanis mässajatega liituda. Zhang kohtus järgnevalt Liu Bangiga ning viimane jättis talle sügava mulje. Zhang otsustas seejärel Liuga liituda ning teda teenida. Liu nõustus sageli Zhangi ettepanekutega kui koos sõjastrateegiaid arutleti ning peagi sai Zhangist Liu Bangi põhiline strateeg.

Zhangi peamiseks eesmärgiks jäi siiski Hani taasrajamine. Xiang Liang kukutas Chu printsi Jingi troonilt ja asendas tolle Chu kuningliku pere liikme Mi Xiniga 208 eKr. Zhang rääkis Xiangile, et sama võiks ka Hanis teha, millega viimane nõustus. Mehed leidsid troonipärijaks sobiva kandidaadi, kelleks oli Hani kuninglikust soost pärit Han Cheng. Han oli varasemalt hoidnud Hengyangi lordi tiitlit, kuid nüüd tegi Xiang temast Hani printsi. Zhang määrati Xiangi poolt Hani peaministriks ning koos uue printsiga asus ta endiseid Hani territooriumeid tagasi vallutama. Vallutused ei kandnud erilist vilja ning Qini vägede vastu sõdimiseks kasutati peamiselt geriljataktikaid.

207 eKr. suvel pärast Xiang Liangi surma määrati Liu Bang Chu printsi Huai poolt juhtima vägesid Qini valduste vastu. Liu ühendas ajutiselt väed Zhangi ja prints Han Chengiga ning ühiselt vallutati tagasi Hani vana pealinn Yangzhai. Zhang liitus Hani palvel Liuga ning seejärel asuti sõjakäigule Qini vastu. Tänu Zhangi osavatele strateegiatele võideti palju kokkupõrkeid ning lahinguid. Kui Liu väed lähenesid raskelt tugevdatud Qini kindlusele, mis paiknes Qini pealinna Xianyangi lähedal, soovitas Zhang pakkuda Liul esmalt relvarahu, ja seejärel, kui Qini väed seda kõige vähem ootavad, liikuda ümber Yao värava ja rünnata neid tagant. Plaan oli edukas ning Qini väed purustati täielikult. Peale seda alistus Qini dünastia viimane kuningas Ziying 207 eKr. talvel.

Xiang Yu eeldas, et Qini vallutamine jääb tema hooleks ning ta liikus kiirelt pealinna suunas. Kui ta aga nägi, et Qin oli juba langenud Liu Bangile, sattus ta metsikusse raevu. Järgnevalt kutsus Xiang Liu enda korraldatud pidusöögile, kavatsedes ta peol tappa. Tänu Zhangi sekkumisele ja Xiangi onu Xiang Bo abile suudeti kõige hullem ära hoida. Sellest hoolimata pidas Xiang Yu Liu Bangi vastu viha edasi.

Chu prints Huai oli lubanud, et kes esimesena Qini valdustesse siseneb, saab selle printsiks. Liu Bang uskus, et tiitel kuulub talle, kuid selle asemel jaotas Xiang Yu endise Qini territooriumi üheksateistkümneks provintsiks ja andis Liule kaugel asetseva Hani provintsi. Kokkuleppe kohaselt pidi Han Cheng oma Hani provintsi edasi säilitama. Zhang jättis Liuga hüvasti ning naases Hani provintsi, teenides seal peaministrina. Lahkumiskingina andis Liu talle 120 kg. kulda ja kaks urni pärleid, Zhang andis need kõik Xiang Bole.
Xiang Yu kandis Zhangi ja prints Han Chengi vastu vimma edasi, kuna nood olid Liud abistanud. Ehkki Hanil lubati enda territooriumit säilitada, ei lubanud Xiang tal seda valitseda. Xiang käskis Hanil endaga Lääne - Chu pealinna Pengchengi tagasi pöörduda ja ta määras peagi Hani Rangi markiiks. Peagi lasi ta teadmata põhjustel Hani hukata. Xiang tegi ühe oma abilise Zheng Changi uueks Hani printsiks. Zhang jäi (nime poolest) Hani peaministriks, kuid ta oli teadlik oma ohtlikust positsioonist, samuti oli Xiang hävitanud kõik Zhangi lootused Hani provintsi taastamisest. Mõne aja pärast otsustas Zhang põgeneda ja ta liitus Liuga 206 eKr. talvel. Liu tegi seejärel Zhangist Chengxini markii.

Xiangi ja Liu vahel leidis järgnevalt aset nelja - aastane sõda. Tänu Zhangi oskuslikele strateegiatele tuli sõjast võidukana välja Liu Bang. Liu tegi (arvatavasti Zhangi nõuandel) Hani kuningliku pere liikme Han Xini (mitte segi ajada samanimelise Liu Bangi kindraliga) uueks Hani printsiks ja saatis ta Zheng Changi ründama. Hani rünnak läks edukalt ja vana Hani territoorium oli kogu ülejäänud sõja vältel Liu Bangi käes.
Teised olulised strateegilised käigud, mida Liu Bang Zhangi soovitusel sõja jooksul tegi:
Jiujiangi printsile Ying Bu'le räägiti auk pähe ning ta liitus Liu Bangiga, sellega kaotas Xiang Yu liitlase. (205 eKr. talv)

Liu Bang külastas haavadest hoolimata oma sõdurite laagreid, julgustas oma mehi ning näitas, et vigastused pole tõsised. (204 eKr. talv)

Han Xin tehti Qi printsiks, et vältida igasuguseid Hani-poolseid katseid iseseisvuse kuulutamiseks. (203 eKr. kevad)

Viidi läbi viimane rünnak Xiang Yu vastu hoolimata varasemast rahuleppest, see viis Lääne - Chu hävinguni. (203 eKr. sügis)

Han Xin lubati teha Chu printsiks ning Peng Yue Liangi printsiks, kui nad liituvad Liu Bangiga otsustavas sõjakäigus Xiang Yu vastu. (203 eKr. talv)

Liu Bang võitis viimaks sõja 203 eKr. talvel ja kuulutas end seejärel keisriks (hilisemalt tuntud keiser Gao'na, Hani dünastia rajajana) 202. eKr. rajades sellega Hani dünastia. Pärast dünastia rajamist teenis Zhang keiser Gaod nõunikuna. Mõne aja pärast hakkas Zhang järgima taoismi põhimõtteid ja ta otsustas valitsusafääridest eemalduda. 201 eKr. talvel andis keiser Gao oma paljudele toetajatele markii tiitli, Zhang määrati Liu markiiks.

Keiser Gao hakkas oma võimsate printside ja markiide usaldusväärsuses kahtlema ja ta lasi Peng Yue hukata ning keisrinna käsul vangistati peagi ka Han Xin, kes seejärel samuti hukati. Gao asus sõjakäigule Ying Bu vastu, kes oli hirmuga mässu tõstnud, kartes samamoodi lõpetada nagu Han Xin ja Peng Yue. Keiser Gao palvel tuli Zhang 196 eKr. talvel ajutiselt erust välja, et abistada keisri poega, kroonprints Yingi. Zhangi kohuseks oli Yingi aidata koduterritooriumi valitsemisel. Gao saavutas Ying Bu üle võidu, kuid sai võitluses haavata, mis viis hiljem surmani. Gao soovis kroonprints Yingi asendada oma noorema poja, Zhao printsi Liu Ruyi'ga. Zhang üritas keisrit ümber veenda, kuid edutult. Peale seda pöördus Zhang erru tagasi. Viimaks õnnestus teistel ametnikel keiser ümber veenda ja Ying jäi kroonprintsiks edasi. Pärast keiser Gao surma 195 eKr. suvel tõusis prints Ying troonile, omandades tiitli "keiser Hui". Zhangil puudusid kokkupuuted uue keisriga ja ta suri 189 eKr. suvel.

Zhang Liangi peetakse Hiina ajaloo üheks suurimaks strateegiks. Ta ei osalenud kunagi poliitilistes intriigides ning hoidis neist kõrvale. Zhang Liang, nagu ka hiilgav kindral Han Xin mängisid Hiina Hani dünastia loomises ülimalt suurt rolli. Zhangi jaoks oli alati esmatähtis riigi heaolu, mitte enda isiklikud ambitsioonid. Ta ei kadestanud teisi keiser Gao strateege, pigem arutles nendega koos, toetas strateegiaid, kui need olid mõistlikud, ja ei kartnud ka neile vastu vaielda, kui strateegiad sobilikuna ei paistnud.