Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Xiang Yu - 232. eKr. - 202. eKr.

Hiina kindral Qini dünastia languse ajal. Tema pärisnimi oli Ji, Yu'd kasutati õukonnanimena. Xiang pärines Qini poolt vallutatud Chu riigist. Ta oli suur kindral, kel kulus vaid paar aastat hiiglasliku impeeriumi loomiseks. Paraku puudusid tal diplomaatilised oskused, samuti ei osanud ta korralikult mehi juhtida ega ümber käia administratiivsete afääridega. Hiina ajaloolased näevad teda tormaka ja impulsiivse mehena, kelle hilisem suutmatus oma vigu taibata viis ta lõpuks hukatusse. Xiang sõdis Liu Bangiga Hiina ülemvõimu eest, kuid kaotas viimaks olulise lahingu, mis pani alguse Hiina Hani dünastiale.

Xiang Yu sündis ajal, kui Qini dünastia -- esimene valitsus, mis Hiina ühendas -- lõpetas teiste kuningriikide vallutamise perioodil, mida tuntakse Sõdivate riikide ajastuna. Vallutused lõppesid 221 eKr. keiser Ying Zhengi all (hilisemalt tuntud kui Qin Shi Huang). Xiang, kes pärines vallutatud Chu kuningriigist, seisis Qini valitsusele vastu. Teda kasvatati onu Xiang Liangi poolt, mis viitab sellele, et poisi vanemad olid surnud. Sündides oli Xiang Yul ühes silmas kaks pupilli -- sümbol, mis tähendas kuningaks saamist. Oma topeltpupilli pärast tunti teda poliitilises maailmas juba sünnist saadik. Sellest hoolimata oli onu Xiang Liang realist ning ta õpetas noorele Xiang Yu'le võitluskunste. Noor mässaja lükkas selle idee kõrvale, pidades seda ajaraiskamiseks. Onu üritas teda seejärel harida traditsioonilistes Hiina sõjastrateegiates, nagu näiteks "Sõjakunstis", kuid ka seda pidas Xiang Yu mõttetuseks ja ajaraiskamiseks. Xiang Liang oli sellest üpris pettunud ning jättis asja sinnapaika.

Pärast Qin Shi Huangi surma 210 eKr. puhkesid üle riigi mässud ja ülestõusud tema saamatu poja ja troonipärija Ying Huhai (Qin Er Shi) vastu. Paljude mässude eesmärgiks oli taastada vanad kuningriigid, mis Qini poolt vallutatud. Üks sellistest mässudest puhkes 209 eKr. mida juhiti Xiang Liangi poolt. Sel ajal elasid Xiangid Wu regioonis (tänapäevane Lõuna - Jiangsu). Xiang Liangi tunti Chu kindrali Xiang Yan'i järeltulijana, seega kogunesid Wu piirkonna elanikud kiiruga tema juhtimise alla. Pärast seda, kui üks esimestest ning tugevamatest mässajate juhtidest tapeti ühe oma ihukaitsja poolt, asus Xiang Liang mässajate koalitsiooni ise juhtima. Xiang Yu, kes teenis oma onu all, näitas kiirelt nii sõjalist kavalust kui ka halastamatust. Kui onu andis talle käsu rünnata Qini kindlust Xiangchengis (tänapäevases Xuchangis, Henanis), vallutas Xiang Yu selle hoolimata tugevatest kaitsetest, ja pärast linna langemist lasi ta tappa kogu rahvastiku.

Selleks, et koguda laiali paiknevad väed ühiselt Qini vastu, kehtestas Xiang Liang Chu monarhia ja tõstis troonile võimult kõrvaldatud Chu kuningliku liikme Mi Xini, kes sai Chu printsiks 208 eKr. Esialgu oli Mi Xin rohkem Xiang Liangi kontrolli all olev marionettprints. Kui Xiang Liang samal aastal lahingus hukkus, polnud ühtki kindralit, kes ta asemele oleks tulnud. Chu kindralid, eriti aga prints, hakkasid võimu üle võtma. Mi Xin saatis 208 eKr. talvel Xiang Yu vastu tolle tahtmist Song Yi juurde. Sealt asus armee teele Zhao printsi, Zhao Xied vabastama, keda piirati Zhao pealinnas Handanis Qini kindrali Zhang Hani poolt. Prints pani Liu Bangi teise armee etteotsa (mida Xiang Yu ise juhtida soovis) ja saatis selle Qini enda vastu. Umbes samal ajal tegi Mi Xin Lu hertsogiks Xiangi.

Song Yi oli saamatu kindral. Uskudes, et Qini ja Zhao armeed kurnavad teineteist ära ega taibanud, et Zhao on huku äärel, peatus Song veidi maad Julust eemal, kuhu Zhao prints ja ta väed taganenud olid. Xiang soovis koheselt rünnata, kuid tal ei õnnestunud Songi ümber veenda. Sõjalistel nõupidamistel otsustas Xiang, et on aeg juhtimine üle võtta ja ta tappis Songi. Teised kindralid, kellele ta juba varasemalt oli muljet avaldanud, pakkusid talle Songi positsiooni. Prints Mi Xinile see eriti ei meeldinud, kuid lõpuks oli ta sunnitud Xiangi uut positsiooni tunnustama.

Xiang marssis seejärel kiirelt Handani suunas. Selleks ajaks, kui ta lahinguväljale jõudis, oli Julu linn ja selles asuvad Zhao väed näljast nõrkemas. Qini väed piirasid linna Zhang Hani assistendi, kindral Wang Li juhtimisel. Xiang mõistis, et Qini vägede nõrgestamiseks peab ta esmalt Wangi varustusliinid ära lõikama, mis tal ka korda läks. Selleks, et Wang Li ei saaks oma nõrkust meeste motiveerimiseks ära kasutada, käskis Xiang Yu oma vägedel kanda varusid, millest piisanuks vaid kolmeks päevaks. Ülejäänud varud hävitati, andes sõduritele valiku kas kiireks ja otsustavaks võiduks, või surmaks. Endiselt ei julgenud ükski teine mässajate poolt saadetud armee Qini vägede vastu astuda, mistõttu ründas Xiang neid üksi. Ta võitles vastastega üheksal korral, enne kui Qini väed lagunesid ja Zhang oli sunnitud taganema. Wang vangistati. Võiduga tekitas Xiang nii palju aukartust, et kõik teised mässajatest kindralid, hoolimata sellest, kas nad tulid Chust või teistest riikidest, pakkusid end vabatahtlikult tema juhtimise alla. Seejärel valmistus Xiang viimaseks kokkupõrkeks Zhangiga.

Seda kokkupõrget paraku ei juhtunud. Qini peaminister, eunuhh Zhao Gao oli Zhangi sõjalise edu peale kadedaks saanud ja ta muretses, et Zhang võib teda peagi asendama hakata. Ta süüdistas Qin Er Shi ees Zhangi sõjalises ebaõnnestumises ja vandenõus koos mässajatega. Kuna Zhangil muud võimalust polnud, alistus ta Xiangile ilma võitluseta 207 eKr. suvel. Xiang lasi kogu Qini armee (200 000 meest) elusalt maha matta, jättes ellu vaid Zhangi ja mõningad kindralid. Xiang ignoreeris prints Xini ning nimetas Zhangi Yongi kuningaks (Qini endine territoorium Sõdivate riikide ajastul enne selle laiendamist), kuigi ta polnud Qini valduseid veel vallutanud.

Xiang valmistus seejärel sissetungiks Qini vastu. Tal polnud aimugi, et selleks ajaks oli Liu Bang juba sügavale Qini territooriumile tunginud ning selle pealinna Xianyangi lähedale jõudnud (kaasaegne Xi'an, Shaanxi). Xianyang ning Qini viimane valitseja Zi Ying alistusid Liu Bangile 207 eKr. talvel, tuues Qini dünastia lõpule. Kui Xiang Yu saabus Hangu kurusse, mis oli juurdepääsuks Qini valdustele, leidis ta eest Liu Bangi sõdurid, kes juba kuru valvasid. Xiang sattus selle peale raevu ning ta piiras kuru ümber, hoolimata sellest, et Liu Bang oli tema kaaskindral. Hiljem sundis Xiang Liu Bangi, et too tema korraldatud pidusöögil osaleks. Xiang plaanis tegelikult söömaajal Liu Bangi tappa. Fan Zeng, kes oli Xiangi nõustaja, julgustas plaani elluviimist. Paraku võttis Xiang kuulda oma onu Xiang Bo'd, kes oli Liu Bangi strateegi Zhang Liangi sõber, ning otsustas seejärel Liud säästa. Sellest hoolimata jätkas Xiang vimma kandmist, kuna Liu röövis temalt au Qini hävitamise eest.

Varasemalt oli Chu prints Mi Xin lubanud, et kes esimesena Xianyangi jõuab, tehakse Guanzhongi printsiks (tiitliga kaasnes nii Xianyang kui suurem osa Qini valdustest). Kuna Liu Bang jõudis linna esimesena, eeldas ta, et tiitel kuulub talle. Samuti kavatses ta Ying Yingi -- kelle tarkust ja teadmisi ta hindas -- oma peaministriks teha. Xiang Yu ei pööranud Liu eeldatavale tiitlile tähelepanu, ja ta tappis Ying Yingi. Üldiselt usutakse, et ta põletas maha ka Qini palee, mis sisaldas endas suurt kuninglikku raamatukogu, mille Qin Shi Huangi oli rajanud. Paljude unikaalsete raamatute koopiad olid igaveseks hävitatud. Samas väidavad hilisemad uuringud, et Xiang Yu ei süüdanud paleed põlema.

Xiang, olles Liu peale endiselt kade, rääkis prints Mi Xinile, et kuigi Liu Bang peaks printsiks saama, ei tasuks talle anda Guanzhongi. Selle asemel oli Qini valdus jaotatud kolmeks riigiks ning antud Zhang Hanile ja tema kahele asetäitjale. Neid territooriume tunti hiljem Kolme Qinina. Xiang, olles nüüd kindlalt võimul, eemaldas troonilt prints Mi Xini. Avalikult pakkus ta prints Xinile veelgi auväärsemat tiitlit, nimelt "Keiser Yi'd". Tegelikult paigutas ta keiser Yi "impeeriumi" sel ajal tsiviliseerimata piirkonda Chenchengi ümber ning saatis printsi sinna maapakku. 206 eKr. kevadel jaotas Xiang endise Qini impeeriumi kaheksateistkümneks provintsiks (lisaks keiser Yi "impeeriumile").

Lääne - Chu kuulus Xiangile, hõlmates tänapäevast Jiangsut, Põhja - Anhuid, Põhja - Zhejiangi, ja viimaks Ida - Henanit.

Han anti Liu Bangile, sisaldades endas tänapäevast Sichuani, Chongqingi, ja Lõuna - Shaanxit.

Yong kuulus Zhang Hanile, hõlmates tänast Kesk - Shaanxit.

Sai anti Zhang Hani asetäitjale Sima Xinile, ala sisaldab endas modernset Kirde - Shaanxit.

Zhai anti Zhang Hani assistendile Dong Yi'le, hõlmates tänast Põhja - Shaanxit.

Lääne - Wei jagati ära Wei Baole, kes oli Wei prints ning Wei riigi kuninglik järeltulija. Ala sisaldab endas praegust Lõuna - Shaanxit.

Henan läks Zhang Er'i assistendile Shen Yangile, kes oli endine Zhao kaaspeaminister. Ala sisaldab endas praegust Loode - Henanit.

Han jäi Hani printsile Han Chengile, kes oli samuti Hani riigi kuninglik järeltulija. Piirkond hõlmab Edela - Henanit.

Yin anti Zhao kindralile Sima Qiongile, hõlmates tänast Põhja - Henanit ning Lõuna - Hebeid.

Dai anti Zhao printsile Zhao Xie'le, kes oli samuti Zhao riigi kuninglik järeltulija. Territoorium sisaldab endas Põhja - Shaanxit ning Loode - Hebeid.

Changshan läks Zhao kaaspeaministrile Zhang Er'ile, hõlmates Kesk - Hebeid.

Jiujiang anti Chu kindralile Ying Bu'le, kes teenis Xiangi juhtimise all. Piirkond sisaldab tänapäevast Kesk - ja Lõuna Anhuid.

Hengshan anti Qini ametnikule Wu Rui'le, hõlmates Ida - Hubeid ja Jiangxit.

Linjiang määrati Chu kindralile Gong Ao'le, kes teenis prints Xini all. Piirkond sisaldab endas Lääne - Hubeid ning Põhja - Hunanit.

Liaodong läks Yani printsile Han Guangile. Ala hõlmab endas Lõuna - Liaoningit.

Yan anti Yani kindralile Zang Tu'le, kes teenis Han Guangi all. Territoorium koosnes modernsest Põhja - Hebeist, Beijingist ja Tianjinist.

Jiaodong anti Qi printsile Tian Fu'le, Qi riigi kuninglikule järglasele. Ala koosnes praegusest Ida - Shandongist.

Qi kuulus Qi kindralile Tian Du'le, kes teenis Tian Fu'd. Ala hõlmas Lääne - ja Kesk Shandongi.

Jibei anti Qi regiooni mässajast juhile, Tian An'ile. Territoorium sisaldas endas Põhja - Shandongi.

Yongi, Said ja Zhaid tunti ka Kolme Qinina, kuna need koosnesid varasemast Qini territooriumist.

Samamoodi teati ka Qid, Jiaodongi ja Jibeid Kolme Qi'na.

Mitmed kindralid mässajate koalitsioonist, kes olid toetanud Xiangi sõjakäigus Qini vastu, määrati tema poolt printsideks. Paraku jättis ta paljud teised toetajad valdustest ning tiitlitest ilma. Lühidalt peale jaotamist lasi ta keiser Yi mõrvata ning hukkas Han Chengi, seejärel arestis Hani territooriumid ning ühendas need oma valdustega. Sellise käitumisega võõrandus ta peagi rahvast ning jättis riigid ilma kindla pärijata. Selle tulemusena sai Xiang paar kuud pärast impeeriumi jaotamist endale mitmeid vaenlaseid mitmel rindel. Qi peaminister Tian Rong oli vihane, kuna talle polnud mitte midagi antud. Hullemgi veel: Rongi endine alluv oli saanud endale endisest ülemusest kõrgema koha. Tian Rong vallutas kolm Qini ja pani esialgu Tian Fu troonile tagasi, kuid mõtles peagi ümber ning tappis Fu. Samamoodi juhtis ülestõusu oma endise kolleegi Zhang Eri vastu endine Zhao kaaspeaminister Chen Yu, kes oli samuti valdustest ning tiitlitest ilma jäänud. Chen Yu vallutas tagasi Zhangi territooriumi ja määras Zhao Xie Zhao printsiks. Paraku oli Xiang Yu kõige märkimisväärsem vastane Liu Bang. Liu, kes polnud saanud Qini printsi tiitlit ning lisaks sellele oli ka pagendatud tsiviliseerimata Hani regiooni, tõusis peagi Xiangi vastu üles.

Viieaastane võimuvõitlus Xiangi ja Liu vahel oli tuntud Chu Hani võistlusena. Esialgu olid Xiangil kõik eelised: tal oli palju suurem territoorium, samuti suurem armee ning rohkem liitlaseid. Lisaks sellele oli ta kaugeltki parem kindral, kui Liu Bang. Paraku viis Xiangu hukatusse tema poliitiliste võimete puudumine ja oskamatus taluda kriitikat. Samuti ei usaldanud ega kuulanud ta paljusid nõuandjaid. Need tegurid said talle lõpuks saatuslikuks. Lisaks sellele ei pööranud ta tähelepanu armee varudele. Liu seadis üles tõhusa armee varustussüsteemi, mis tagas ta meestele korraliku söögi ning riietuse. Xiangi armee lagunes aga viimaks nälja ja relvade puudumise tõttu. Pikkamööda muutus Xiangi armee mitmetes sõdades ja erinevatel rinnetel nõrgaks. Samal ajal suutis Liu koos oma eduka kindrali Han Xiniga vallutada tasapisi mitmeid provintse ning liitis need enda territooriumiga. Aastaks 203 eKr. oli õnn pöördunud Xiangi vastu. Sellest hoolimata õnnestus tal vangistada Liu Bangi isa pärast aastat kestnud piiramist. Xiang lubas Liu isa elusalt ära keeta, kui too talle ei alistu. Bang vastas: "Kui sa mu isaga ühelepoole oled saanud, siis luba ka minul suppi maitsta." Selle asemel pakkus Xiang Yu rahu, mille Liu Bang vastu võttis. Niipea, kui Xiang oli rahuleppe kohaselt pantvangid tagastanud, tühistas Liu Bang rahu ja ründas ootamatult Xiangi armeed, mis polnud lahinguks valmistunud. 202 eKr. oli Han Xin oma armeega Gaixia lahingus Xiangi lõksu püüdnud. Liu käskis oma armeel laulda Xiangi sünnimaalt, Chu riigist pärit laule. Eesmärgiks oli panna Xiangi sõdurid uskuma, et nad võitlevad omaenda kaasmaalaste vastu, Xiangi armee muutus sellest täielikult demoraliseerituks. Xiang Yu tunnetas esimest kaotust kogu oma karjääri vältel ning see ajas ta hulluks.

Varakult järgmisel hommikul organiseeris Xiang Yu oma sõdurid ümber viimaseks meeleheitlikuks rünnakuks, et pääseda Hani sõdurite piiramisringist. Xiangil oli endiselt oma kodumaa toetus Wu regioonis, Jangtse jõest lõunas. Koos käputäie isikliku ratsaväega õnnestus tal viimaks välja tungida ning suunduda jõe poole, plaanides selle Wujiangis ületada. Üks kohalik rääkis Xiangile, et Wu rahvas toetab teda endiselt kui printsi, ning palus Xiangil jõgi ületada. Xiang naeris selle peale ning vastas: "Taevas ise soovib mu surma, miks ma peaksin seega tagasi minema?" Seejärel sooritas ta enesetapu. Vastavalt legendile tõmbas ta oma kõri mõõgaga läbi.

Lugusid, mis Xiang Yu enesetapust räägivad, on palju. Üks tuntum neist räägib, kuidas Xiang oli Hani ratsaväe poolt ümber piiratud. Xiang nägi nende hulgas üht vana sõpra ning küsis temalt: "Oled sa Lü Matong? Ma kuulsin, et Hani prints on minu pea eest suure vaevatasu välja pannud. Las ma annan selle siis sulle..." Pärast nende sõnade lausumist tappis ta end. Teine legend, mis kujutab Xiangi suure sõdalasena, räägib, kuidas Xiang koos oma kahekümne kaheksa allesjäänud eliitihukaitsjaga tappis rohkem kui kakssada Hani ratsaväelast. Tema ihukaitsjad võitlesid kibeda lõpuni ja ainult kaks neist tapeti. Järvel ootas neid laevaga mees. Xiang aga ütles, et ta sureb võideldes ning käskis kõikidel teistel lahkuda. Kui nad läinud olid, piirasid Hani sõdurid raskelt haavata saanud Xiang Yu ümber, kuid mitte ükski mees ei julgenud talle läheneda. Peale Lu Matongi nägemist Hani ridades sooritas ta enesetapu. Xiang Yu viimne vastuseis meenutab Sparta kuninga Leonidase ja tema kolmesaja spartalase kangelaslikku surma.

Väidetavalt puhkes Hani sõdurite vahel võitlus Xiangi keha üle. Kõik soovisid saada mainitud autasu, mille Liu Bang oli välja pannud. Vastavalt ajaloolastele moonutati Xiangi keha võitluses tõsiselt ning autasu tuli viieks jagada.

Ehkki Liu Bang oli Xiang Yu äge rivaal, korraldas ta suured matused koos tseremooniaga, mis olid hertsogi väärilised. Liu Bang külastas regulaarselt tema hauda ning hooldas seda. Liu säästis paljude Xiang Yu tuttavate ning sugulaste elusid ja autasustas Xiang Bo'd, kes päästis Liu elu ülalmainitud pidusöömingus.
Xiangi kangelaslikkus lahinguväljal ja tema surm Liu Bangi kätes on teinud temast surematu kuulsusega Hiina kangelase. Tema teod esinevad nii folklooris kui luules. Xiang Yu domineeris kogu Hiinas, võites kõik oma oponendid. Isegi Han Xin, Hiina ajaloo üks kõige suuremaid kindraleid, ei julgenud Xiangiga lahingusse astuda.

Läbi aegade on Hiina folkloor ja luule kujutanud Xiangi suure kindralina. Hiinas nähakse teda hakkaja noore mehena, kes soovis maailma oma kätega ümber kujundada. Tema ambitsioonid jõudsid aga kibeda lõpuni, kui ta sooritas umbes kolmekümne aastaselt enesetapu.

Teda kujutatakse samuti halastamatu valitsejana, olles vastandiks Liu Bangile. Linnasid vallutades lasi ta hukata kogu populatsiooni. Liu Bang aga keelas oma sõduritel vallutatud linnu rüüstada ja elanikke tappa, võites sellega nende toetuse.