Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Philopoemen - 253. eKr. - 183. eKr.

Kreeka kindral ja riigimees, teenis Ahhaia Liiga strategosena kaheksal korral. Esimest korda määrati ta strategoseks 209 eKr. Philopoemen muutis Ahhaia Liiga Kreekas tähtsaks sõjaliseks jõuks. Teda kutsuti ühe tundmatu roomlase poolt "viimaseks kreeklaseks".

Tema isa, Craugis Megalopolisest suri varakult. Philopoemen adopteeriti seejärel tähtsa Megalopolise kodaniku, Cleanderi poolt.

Noorukit õpetasid akadeemilised filosoofid Ecdemus ja Demophanes. Mõlemad olid aidanud troonilt kõrvaldada Megalopolise endiseid türanne, Sicyoni ja Cyrene'i. Philopoemen järgis tänu oma õpetajatele vabaduse ja demokraatia põhimõtteid. Ta püüdles Teeba kindrali ja riigimehe Epaminondase saavutuste poole. Philopoemen uskus, et riigi teenistujana on isiklik vooruslikkus vajalik. Seega kandis ta kogu elu tagasihoidlikke rõivaid, lükates põlastusega tagasi igasugused kallid ehted ja kaunistused.
Philopoemen sattus esimest korda Kreeka tunnustatud poliitikute tähelepanu alla, kui ta aitas kaitsta Megalopolist Sparta kuninga Cleomenes III vastu 223 eKr. Cleomenes oli linna ümber piiranud ning Philopoemen oli üks neist, kes seda kaitsta üritas. Megalopolise lahingu ajal kaotas ta oma ratsu ning sai haavata. Sellest hoolimata võitles ta kuni lahingu lõpuni. Tema saavutused lahingus andsid Megalopolise elanikele piisavalt aega, et linnast evakueerida.

Makedoonia kuningas Antigonos III Doson soovis Makedoonia ülemvõimu Peloponnesosel esimest korda üle kahe aastakümne taastada. 224 eKr. allkirjastas ta liidu ahhaialaste, boiootlaste, tessaallaste ja akarnaanlastega. Olles oma tagala lepingutega kindlustanud, tungis ta Peloponnesosele ja ajas spartalased Argoselt välja, vallutades selle käigus ka Orchomenose ja Mantineia.

Antigonos, kes liikus Lakoonia suunas, avastas, et Cleomenes oli sulgenud kõik mägedevahelised läbikäigud välja arvatud ühe. Sellasia lähedal ootas Cleomenes teda oma armeega. Philopoemen juhtis ratsaväge, mis sisaldas ka sõdureid Megalopolisest. Teda toetati samuti Illüüria jalaväe poolt. Kui viimased lahingusse astusid, piirati nad vaenlaste poolt ümber. Philopoemen algatas seejärel oma rünnaku. Kuigi ta väed said raskeid kaotuseid, suudeti spartalased põgenema ajada.

Kokkupõrkes langes Philopoemeni ratsu ja ta ise sai viskeoda poolt haavata. Sellest hoolimata jätkas ta võitlust teiselpool vaenlaste ridasid.

Viimaks olid spartalased makedoonlaste ning nende liitlaste poolt maha tapetud ja Cleomenes oli sunnitud Egiptusesse pagema. Antigonos III oli ahhaialaste liidri Philopoemeni tegudest vaimustunud.
Järgnevalt veetis Philopoemen kümme aastat (alates 221 eKr.) Kreetal, olles palgasõdurite kapten. Naastes 210 eKr. Kreekasse, määrati ta Ahhaia Liiga ratsaväekomandöriks.

Samal aastal kohtus Philopoemen ühes Esimese Makedoonia sõja lahingus Damophantusega, kelle armee koosnes aitoollastest ja eleaallastest. Lahing toimus Larissa jõe ääres (Elise piiril). Lahingu ajal sööstis Damophantus odaga otse Philopoemeni poole. Philopoemen seisis vapralt paigal ega taganenud, oodates vastast oma piigiga. Damophantus sai rindu surmavalt haavata, mispeale ta armee lahinguväljalt koheselt taganes. Selle saavutusega sai Philopoemen kogu Kreekas tuntuks.

Philopoemen määrati Ahhaia Liiga strategoseks 209 eKr. Ta kasutas seda positsiooni Ahhaia armee moderniseerimiseks ja suurendamiseks. Samuti viidi läbi uuendused sõdurite varustuse ja lahingutaktikate osas. Paari aasta pärast kandsid Philopoemeni jõupingutused vilja.

Aastaid pärast Sparta kuninga Cleomenes III kaotust Sellasia lahingus koges Sparta võimuvaakumit, mis viimaks viis selleni, et kuningatiitel läks noorele poisile, Pelopsile. Machanidas valitses noore kuninga eest regendina.

Mantinea lahingut võideldi 207 eKr. spartalaste (juhitud Machanidase poolt) ja Ahhaia Liiga vahel (juhitud Philopoemeni poolt). Ahhaialased võitsid spartalasi ning lahingus tappis Philopoemen Sparta valitseja mees-mehe vastu võitluses. Ahhaialased püstitasid hiljem Delfisse pronkskuju, mis kujutas Machanidase ja Philopoemeni vahelist võitlust. Olles oma võidu Mantineas kindlustanud, vallutas Philopoemen ka Tegea ning liikus seejärel armeega edasi kuni Eurotase jõeni.

Peale Machanidase surma tõusis Spartas võimule Nabis, kes sai Pelopsi uueks regendiks. Peagi kõrvaldas ta noore kuninga troonilt. Nabise juhtimise all jätkas Sparta Peloponnesose kimbutamist. 205 eKr. tegi Makedoonia kuningas Philippos V Roomaga ajutise rahu. Tingimused olid Makedooniale soodsad ning sellega jõudis Esimene Makedoonia sõda lõpule. Pärast rahu astus Nabis Ahhaia Liiga vastu sõtta. Philopoemenil õnnestus Nabis Messenest välja kihutada.

Philopoemen määrati taaskord Ahhaia Liiga strategoseks 201 eKr. - 199 eKr. vahel. 201 eKr. tungis Nabis Messenesse ja vallutas selle. Paraku olid spartalased taganema sunnitud, kui Ahhaia Liiga armee Philopoemeni juhtimise all vahele astus. Nabise väed olid Tegeas otsustavalt Philopoemeni poolt võidetud ja Sparta võltskuningas oli sunnitud mõneks ajaks oma ekspansiooniplaanid peatama.

Järgnevalt palus Kreeta linn Gortyna Philopoemeni abi. 199 eKr. naases ta taaskord palgasõdurite kaptenina Kreetale. Philopoemen pidi oma sõjataktikaid muutma, kuna võitlus saarel meenutas rohkem geriljatüüpi sõjategevust. Vaatamata sellele suutis ta oma vastaseid edukalt lüüa. Edukas kindral veetis seejärel kuus aastat Kreetal.

Vahepeal oli Nabis Philopoemeni eemalolekut ära kasutanud ning asus Megalopolist pikaks ajaks piirama. Nabis sai samuti vastutasuna oma liidu eest Makedoonia kuningalt Philippos V olulise Argose linna. Seejärel astus ta liitu roomlastega, lootes vallutuste ajal neile toetuda.

196 eKr. süüdistas Rooma kindral ja prokonsul Titus Quinctius Flamininus Sparta valitsejat türannias. Ta vallutas Lakoonias paikneva Gythiumi ja sundis Nabisel Argose loovutama. Pärast Sparta türanni ambitsioonide peatamist taandusid Rooma väed Flamininuse all 194 eKr. Kreekast. Kuna roomlaseid enam Kreekas polnud, said domineerivateks jõududeks Makedoonia kuningriik, aitoollased, tugevnenud Ahhaia Liiga ja nõrgenenud Sparta. Aitoollased, kes ei sallinud roomlaste vahelesekkumist oma riigi asjadesse, õhutasid Nabisel oma endised territooriumid tagasi vallutada ja taastada oma mõjuvõim Kreekas.
Philopoemen naases Kreeka maismaale 193 eKr. ning ta määrati teist korda strategoseks, et juhtida võitlust Nabise vastu. 192 eKr. üritas Nabis Lakoonia rannajoont tagasi vallutada. Ahhaialased saatsid Rooma saatkonna, paludes abi. Vastusena saatis Rooma Senat preetor Atiliuse laevastikuga kohale, lisaks ka saatkonna Flamininuse all.

Ahhaia armee ega laevastik ei kavatsenud Rooma laevastiku saabumist oodata ja nad suundusid Gythiumi poole, juhituna Philopoemeni poolt. Ahhaia laevastik Tiso all sai Sparta laevastiku käest lüüa. Maismaal ei suutnud ahhaialased samuti spartalasi väljaspool Gythiumi võita ja Philopoemen taganes Tegeasse.
Kui Philopoemen Lakooniasse teiseks katseks sisenes, varitseti tema vägesid Nabise poolt. Siiski õnnestus Philopoemenil Sparta vägede üle võit saavutada. Philopoemen plaanis Spartat vallutada, kuid tema kavatsused peatati Rooma saadiku Flaminiuse nõudel, kes oli nüüdseks Kreekasse saabunud. Nabis otsustas hetkeseisundiga mõneks ajaks leppida.

Peagi palus Nabis aitoollaseid appi. Kohale saadeti 1 000 ratsaväelast Alexamenuse all. Appi saabunud väed tapsid hoopiski Nabise ja hõivasid ajutiselt Sparta. Aitoollased vallutasid palee ja asusid linna rüüstama, kuid Sparta elanikel õnnestus sissetungijad viimaks linnast välja ajada.

Philopoemen kasutas aitoollaste reetlikkust ära ja sisenes oma armeega Spartasse. Sparta oli sunnitud Ahhaia Liiga liikmeks astuma. Sparta sisenemine Liigasse tõstatas olulise probleemi: kuidas tegeleda kõikide spartalastega, kes olid riigis aastaid domineerinud režiimide poolt välja heidetud. Philopoemen soovis tagasi kutsuda ainult need spartalased, kes Liigat toetavad.

188 eKr. sisenes Philopoemen armee ja Sparta pagulaste grupiga Põhja - Lakooniasse. Armee purustas müüri, mille endine Sparta türann Nabius oli ümber linna ehitada lasknud. Seejärel andis Philopoemen Sparta pagulastele kodakondsuse tagasi ning tühistas Sparta seaduse ja selle haridussüsteemi, tuues nende asemele Ahhaia seaduse ja asutused. Sparta roll oli Kreekas suurvõimuna läbi saanud. Ahhaia Liiga seevastu sai domineerivaks võimuks kogu Peloponnesosel.

Isegi Philopoemeni Sparta toetajate hulgas tekitasid need teod vastuseisu. Selle tulemusena palusid ta Sparta oponendid abi otse Rooma Senatilt, mis pakkus korduvalt tülidele lahendusi, paraku lükati kõik pakkumised Philopoemeni ja tema toetajate poolt tagasi. Tegelikult keeldusid nii Philopoemen kui tema toetajad tunnustamast igasugust Rooma vahelesegamist Ahhaia siseafääridesse.

See agressiivne hoiak Sparta ja Rooma suunas poolitas Ahhaia poliitikud. Philopoemen suri, enne kui need asjad lahendatud said.

183 eKr. julgustas Philopoemeni vastane Dinocrates Messenel Liiga vastu mässu tõsta. Pärast seda, kui Dinocrates kuulutas, et ta vallutab Colonise, otsustas Philopoemen mässu maha suruda.

Järgnevas lahingus leidis Philopoemen ennast vaenlaste liinide tagant ja ta vangistati messenelaste poolt pärast seda, kui ratsu ta seljast maha heitis. Et tagada Philopoemenile auväärne surm, kutsuti ta mürki jooma.
Kui Ahhaia Liiga liikmed tema surmast kuulsid, ühendasid nad väed Messene vallutamiseks. Philopoemeni keha põletati. Matustel kandis ajaloolane Polybius urni Philopoemeni tuhaga. Hilisemalt kirjutas ta Philopoemenist biograafia ja kaitses tema mälestust oma "Ajaloos".

Ehkki paljud ei pruugi Ahhaia strategost ega tema saavutusi mäletada, mängis Philopoemen Kreekas ja selle edasises ümberkujundamises olulist rolli. Ta oli oskuslik kindral, kelle edukaid võitluseid ning kangelaslikkust mäletatakse tänapäevalgi.