Follow by Email

Tuesday, November 29, 2011

Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Han Xin - surn. 196. eKr.

Võimekas Hiina kindral, teenis tulevase Hiina Hani dünastia rajaja Liu Bangi all. Hani isa suri varakult, ja nagu paljud tolleaegsed hiinlased, elas ka tema lapsepõlves suures viletsuses. Usuti, et ta pärines aadellikust perest, mis lubas tal mõõka kanda. Räägiti, et kunagi nägi üks huligaan Hani mõõgaga. Too käskis Hanil endaga võidelda või jalge ees roomata. Han Xin teadis, et kui ta otsustab võitlemise kasuks, on ta suuresti ebasoodsas olukorras, kuna tülinorija oli palju suurem ja tugevam. Seega otsustas Han talle alistuda ja teha, nagu kästud. Han rääkis hiljem, et see intsident oli parim asi, mis temaga kunagi juhtunud. Selle asemel, et lasta ebaõnnel oma eluga ümber käia, kasutas ta seda sündmust kui suurt edusammu oma elus. Paari aasta pärast omandas ta teadmiseid sõjakunstist, saades peagi üheks suurimaks strateegiks läbi aegade. Ükskord, kui Han oli väga näljane, pakkus vana naine talle einet. Han lubas naisele lahkuse eest tasuda, kui ta kunagi võimsaks meheks saab. Naine puhkes selle peale naerma ja ütles Hanile, et tasumise asemel peaks ta hoopis oma eluga midagi ette võtma, kui tahab endale ise sööki võimaldada.

Hiinas toimus sel ajal palju ülestõuse ja mässe Qini valitsuse vastu. Han Xin astus üsna pea mässuliste ridadesse ning teenis esialgu tavasõdurina Xiang Liangi ning pärast tolle surma Xiang Yu all. Sel ajal oli Xiang Yu mässuliste võimsaim kindral ning teda saatis Qini vastu sõdimises edu. Kuigi Han Xin näitas oma suuri sõjalisi oskuseid, ei usaldatud ega ülendatud teda Xiangi poolt, mispeale otsustas Han armeest lahkuda. Pärast seda kui Qin langenud oli ja Xiang selle territooriumi paljude printside vahel ära jagas, liitus Han Xin Liu Bangiga. Liu oli Xiangi poolt Hani printsiks määratud 206 eKr. Ükskord rikkus Han Xin täpsustamata seadust ning karistuseks ootas teda hukkamine pea maharaiumise läbi. Kui hukkamiskord jõudis Hanini, ütles ta: "Ma arvasin, et kuningas otsib kangelasi...miks ta siis neil päid maha raiub?" Vastutav ohvitser Xiahou Ying oli üks Liu Bangi usaldusväärsem kindral. Millegipärast pidas ta Hani eriliseks ning otsustas teda hukkamisest säästa. Xiahou soovitas Hani isegi Liu Bangile, kes paraku noores sõduris midagi erilist ei näinud ning pani ta armee toiduvarude eest vastutama. Umbes samal ajal tutvus Han Liu Bangi ülemnõustaja ning peaministri Xiao He'ga, kellele ta endast sügava mulje jättis.

Liu väed, kes enamjaolt pärinesid Chu regioonist, polnud eriti vaimustatud Hani liikuma, mis sai nüüdsest nende uueks pealinnaks. Selleks, et Xiang Yu tähelepanu kõrvale juhtida, põletas Liu Bang maha peamise Hani ning Qini ühendava jalgraja. Enamus Liu järgijatest arvasid, et ta oli oma saavutustega juba rahul ega soovigi enam linna vallutada. 206 eKr. deserteerusid paljud, nii kindralid kui tavasõdurid. Liu Bang oli aga kõige rohkem šokeeritud sellest, et ta enim usaldatud nõuandja lahkus samuti. Ta käskis kõikidel Xiao He üles otsida. Xiao naases kahe päeva pärast ise ning Liu küsis temalt: "Miks sa otsustasid mind hüljata? Kas sul pole enam minusse usku?" Xiao He vastas: "Mu isand, ma ei hüljanud sind, vaid ma läksin Han Xini järel." Vastus üllatas Liu Bangi ning ta küsis: "Nii paljud kindralid lahkusid, kuid sa ei järgnenud neile, mida nii erilist siis Han Xinis on?" Xiao He vastas: "Võimalus sellise talendi leidmiseks nagu Han Xinil on üks miljonile. Sa ei leia kedagi teist samasuguste võimetega ka pärast tuhandeaastaseid otsinguid."

Xiao tegi Liule mitmel korral ettepanekuid Hani edutamiseks, kuid need ei läinud läbi. Han otsustas peagi lahkuda. Kui Xiao Hani lahkumisest kuulis, tormas ta kiiruga viimasele järele. Kahe päeva pärast naasesid mõlemad. Liu Bang, kes sõltus suuresti Xiao nõuannetest ning administratsioonist, kannatas selle kahe päeva jooksul suurte paanikahoogude all. Kui Xiao naases ja taaskord Liule Hani edutamiseks ettepaneku tegi, nõustus esimene sellega ja tegi Hanist oma armee ülemjuhataja.

Han pani ette üksikasjaliku plaani, millega sundida Xiangi Lääne - Chu provints alistuma. Hani soovituse kohaselt valmistus Liu Xiangi vastu sõjaks. Liu Bangi esimesteks sihtmärkideks olid kolm Qini -- Yongi, Sai ja Zhai provintsid. Xiang oli loonud need riigid kolmele alistatud Qini kindralile. 206 eKr. sügisel ning talvel tegid Liu väed Hani juhtimise all kolme Qini vastu üllatusrünnaku ja vallutasid need kergusega.
Mõnda aega teeskles Liu Bang (Hani plaani kohaselt), et ta on rahul ainult algupäraste territooriumitega, mida Xiangi eelkäija Chu keiser Yi talle lubanud oli -- selleks olid endised Qini maad. Paraku ei kestnud see kaua. Sel ajal, kui Xiang Qi ja Zhao provintsidega sõjas hõivatud oli, vallutas Liu Lääne - Wei provintsi ja Yini. Liu ei järginud Hani plaani ning ta otsustas teha täieulatusliku frontaalrünnaku Lääne - Chu pealinnale Pengchengile, vallutades selle 205 eKr. suvel. Xiang taandus kiirelt sõjast ja ründas Liu vägesid, purustades need pea täielikult, Liul endal õnnestus napilt eluga pääseda.

Pärast seda pea totaalset hävingut otsustas Liu Hani plaani rakendada. Plaani toetas samuti Liu usaldatud sõjastrateeg Zhang Liang. Liu andis Hani käsutusse suure armee ja tegi talle ülesandeks vallutada Lääne - Chust põhja pool asuvad provintsid. Kui vallutus aga peaks ebaõnnestuma, oli Hani kohuseks sundida provintse Liu koalitsiooniga liituma, et ühiselt Lääne - Chu vastu astuda.

Hani väed lahkusid Liu territooriumilt 205 eKr. sügisel. Tema esimene sihtmärk oli Lääne - Wei, mis oli selleks ajaks taaskord mässu tõstnud ja liitunud Lääne - Chuga. Lääne - Wei langes peagi Hanile. Tema järgmisteks sihtmärkideks olid Zhao ja Dai provintsid. 205 eKr. hilissügisel võitis Han Dai vägesid, valmistudes seejärel Zhaosse tungima. 205 eKr. talvel kasutas Han Tao jõe lahingus ebatavalist, kuid see-eest hiilgavat strateegiat. Hani armee seljataga oli jõgi, mis kõrvaldas igasuguse taganemisvõimaluse ja seega olid sõdurid sunnitud surmani võitlema. Hani armee moraal oli nii kõrge, et nad purustasid Zhao väed, tapsid peaminister Cheni ja vangistasid Zhao printsi Zhao Xie. Hani soovitusel tegi Liu uueks Zhao printsiks Zhang Er'i, kes jagas Haniga armees juhtpositsiooni. Han Xin ise sai peaministiks, jagades seda positsiooni Xiaoga. Yani provints alistus peagi samuti.

204 eKr. sügisel valmistus Han Liu käskude kohaselt Qi'sse tungima. Kuigi Liu diplomaat Li Yiji oli juba Qi ümber rääkinud ja riik pidi Liu koalitsiooniga liituma, otsustas Han sellegipoolest Qi vallutada. 204 eKr. talvel võitis Han Qi vägesid, tabades neid ootamatult Lishas. Xiang saatis oma kindrali Long Qie Qi'le appi, kuid abi oli hiljaks jäänud. Han võitis ühendatud Qi ja Lääne - Chu vägesid Wei jõe lahingus, tappes nii Longi kui Qi printsi Tian Guangi. Lahingus kasutas Han taaskord uudset strateegiat: ta võttis tarvitusele ajutise tammi, alandades nõnda jõe veetaset ja meelitas ülbe Longi end ründama. Long asus armeega jõesängi ületama, mispeale avas Han tammi ning uputas kogu Longi armee. Han palus seejärel Liud, et too ta Qi printsiks teeks. Ehkki see oli Liule vastumeelt, täitis ta Hani palve.

Xiang saatis oma diplomaadi Wu She Hani juurde, et üritada teda enda poolele võita ja koos liit moodustada. Han, kes mäletas veel piisavalt hästi, kuidas teda Xiangi poolt ei ülendatud, keeldus ettepanekust. Hani nõuandja Kuai Che üritas teda samuti ümber veenda, et saada Liust sõltumatuks. Han, kes oli Liule usalduse eest tänulik, keeldus ka sellest nõust.

Han Xin jätkas seejärel vägede juhtimist Xiangi vastu. Xiang Yu kannatas raskete kaotuste all mitmel rindel ning ta otsustas Liu Bangiga rahu teha. Lahingud olid kestnud järjest pea kaheksa aastat ning nõrgestanud oluliselt Xiangi armeed.

203 eKr. sügisel jõudis Xiang Yu Liuga rahu osas kokkuleppele. Provintside piirid seati Hongi Kanali juurde, sellega läksid Hongist lääne pool asuvad territooriumid Liule. Xiang tagastas ka Liule tolle isa Liu Zhijia ja naise Lü Zhi, kelle ta oli Pengchengi lahingus vangistanud.

Strateegid Zhang ja Chen Ping veensid Liud, et ta tühistaks rahuleppe. Kahe kuu pärast see juhtuski ning Liu kutsus enda juurde Han Xini ja Peng Yue. Liu kartis, et Xiang võib teda esimesena rünnata ning otsustas seega teda ennetada. Paraku olid nii Han Xin kui Peng Yue üleolevad ega kavatsenudki niipea saabuda. Kuna kumbagi neist koheselt ei saabunud, oli Liu sunnitud neile suuri tasusid jagama. Ta lubas Pengi teha Liangi printsiks ja anda Hanile suuri osasid Lääne - Chu territooriumist. Mõlemad kindralid jäid sellega rahule ja saabusid üsna pea Liule appi. Liu Bang oli nende käitumisest haavatud ning otsustas nendega peagi omal viisil tegeleda.

Han Xini juhtimise all piirasid Liu väed Gaixia lahingus 203 eKr. talvel Xiangi väed ümber. Xiangil õnnestus nende vahelt läbi tungida, kuid hiljem sooritas ta Wujiangis enesetapu. 202 eKr. täitis Liu oma lubaduse ning tegi Hanist Chu printsi, andes talle suurema osa Xiangi varasemast territooriumist.
Han näitas seejärel üles suurt tänulikkust nende vastu, kes olid temaga lahkelt ümber käinud, ja kombekust nende, kes teda varasemalt solvanud olid. Vanale naisele, kes talle kunagi süüa pakkus, andis Han tasuks 2 500 naela kulda (1 nael = 45 kg.). Kunagine tülinorija, kes sundis Hani enda jalge ees roomama, määrati pealinna politseiülemaks.

Peale seda, kui Liu sai Hani dünastia esimeseks keisriks, hakkas ta võimsate printside kavatsustes kahtlema. Ta pidas neid ohuks oma vastloodud impeeriumile ning otsis vabandusi, millega neid kõrvaldada. 202 eKr. kutsuti Han tähtsale kohtumisele ning ta vangistati. Ta jäi oma riigist ilma ning sai madalama ametikoha.
198 eKr. või 197 eKr. määras Liu Yangxia markii Chen Xi, kes oli Hani sõber, juhtima põhjapoolse piiri vägesid ning kaitsma piiri Xiongnu rünnakute vastu. Niipea, kui Chen piirile jõudis, tõstis ta mässu. Liu lahkus pealinnast et juhtida armeed Cheni vastu. Sel ajal, kui keiser oma pealinnast Chang'anist eemal oli, kuulis keisrinna Lü kuulujutte, et Han on vandenõus kaasosaline ning valmis alustama keisrinna vastu mässu. Lü otsustas esimesena tegutseda ning ta lasi Hani hukata. Samuti tapeti ka Hani sugulased ning naine.

Hani traagilisest surmast hoolimata peetakse teda üheks Hiina suurimaks kindraliks. Kõik tulevased kindralid olid kohustatud tema strateegiaid õppima. Hani peetakse samuti Hiina Aleksander Suureks, ta ei saanud kunagi ühegi kaotuse osaliseks ning vallutas peaaegu kogu Hiina. Kuigi Liu Bangist sai Hani dünastia rajaja ja esimene keiser, oli Han see, kes talle impeeriumi võitis.

No comments:

Post a Comment