Antiikaja olulisemad kindralid, liidrid ja sõdalased.

Fabius Maximus - c. 275. eKr. - c. 203. eKr.

Quintus Fabius Maximus Verrucosus, hüüdnimega "Cunctator" (Viivitaja), oli Rooma poliitik ning sõdur. Maximus sündis ja ka suri Roomas, umbes 275 eKr. - 203 eKr. Ta teenis viiel korral konsulina aastatel 233 eKr, 228 eKr, 215 eKr, 214 eKr ja 209 eKr. Kahel korral oli ta ka diktaator (211 eKr. ja 217 eKr.). Tsensoriametisse jõudis Maximus 230 eKr. Tema hüüdnimi "Cunctator" viitab taktikatele, mis kasutusele võetud Teises Puunia sõjas.

Maximus pärines iidsest patriitslikust Fabiide perest. Ta oli Quintus Fabius Maximus Gurgesi lapselaps ning Quintus Fabius Maximus Rullianuse lapselapselaps, mõlemad mehed olid olnud kuulsad konsulid. Arvatavasti osales Maximus ka Esimeses Puunia sõjas, kuid detailid tema rolli kohta selles puuduvad. Pärast sõja lõppu arendas ta kiirelt oma poliitilist karjääri. 218 eKr. võttis ta osa saatkonnast, mis Kartaagosse saadeti. Peale Saguntumi vallutamist Hannibali poolt oli Fabius see, kes kuulutas Kartaago senatis välja formaalselt sõja. Rooma senat nimetas ta 217 eKr. diktaatoriks pärast hävingulist Trasimenuse järve lahingut sama aasta juunis. See oli üsna tavatu, kuna diktaatorid olid tavaliselt ametisse nimetatud konsulite poolt.

Fabius oli vägagi teadlik kartaagolaste sõjalisest üleolekust, ja kui Hannibal Itaaliasse tungis, keeldus Fabius temaga lahingutes kohtumisest. Selle asemel hoidis ta oma sõdureid Hannibali läheduses, lootes teda väsitada pika kurnamissõjaga. Fabiusel õnnestus rünnata kartaagolaste toidukogumisüksuseid, samuti limiteeris ta Hannibali võimalusi hävingu külvamiseks, säilitades sellega oma sõjalisi jõude. Viivitustaktikad sisaldasid endas otseste kokkupõrgete vältimist Hannibaliga, rünnates kartaagolasi teistel rinnetel. Samuti kasutati "põletatud maa taktikat", mis kujutas endast viljapõldude ja teiste ressursside hävitamist.

Roomlastele nende taktikate kasutuselevõtmine mingit muljet ei avaldanud. Nad andsid Fabiusele solvava hüüdnime (Cunctator). Strateegiat oli ka osaliselt rikutud ühtsuse puudumise tõttu Rooma armee juhtimises: Fabiuse magister equitum Minucius oli tolle poliitiline vastane. Alles pärast seda, kui Fabius päästis Minuciuse Hannibali rünnaku käest, asetas Minucius end Fabiuse juhtimise alla. Varasemalt oli Minucius määratud Fabiuse vastaste poolt Senatis Rooma armee kaaskomandöriks. Praeguse Larino linna lähedal Molises (siis kutsutud Larinumiks), oli Hannibal üles võtnud positsiooni linnas nimega Gerione. Orus Larino ja Gerione vahel otsustas Minucius teha Hannibali vastu frontaalrünnaku. Paistis, nagu oleks roomlased võitmas, kuid Hannibal oli üles seadnud lõksu. Peagi hakati roomlaseid julmalt maha nottima. Fabius, hoolimata Minuciuse varasemast ülbusest, tormas oma kaaskindralile appi, mispeale Hannibali sõdurid koheselt taandusid. Pärast lahingut marssis Minucius oma meestega Fabiuse laagrisse ja ütles talle: "Mu isa andis mulle elu. Täna sa päästsid selle. Sa oled mu teine isa. Ma tunnustan sinu kõrgemaid võimeid komandörina".

Fabiuse diktatuuri lõpus läks juhtimine tagasi konsulitele Gnaeus Servilius Geminusele ning Marcus Atilius Regulusele. Järgmisel aastal olid uued konsulid Lucius Aemilius Paullus ja Gaius Terentius Varro Cannae lahingus võidetud. Peale seda laastavat hukku mõisteti Fabiuse strateegia vajalikkust. Seega sai Cunctator auväärseks tiitliks. Faabiani strateegiat järgiti kogu ülejäänud sõja vältel, kuni viimaks Hannibal Itaaliast lahkus.

Fabiuse enda sõjaline edu oli väike, peale Tarentumi tagasivallutust 209 eKr. tal eriti muuga kiidelda polnud. Peale diktaatorina teenimist oli ta kahel korral konsul 215 eKr. ning 214 eKr. Viiendat korda astus ta konsuliametisse 209 eKr. Samuti oli ta peaaugur ja Pontifex Maximus -- kombinatsioon, mida enne Julius Caesarit ei korratud. Senatis seisis ta vastu noorele Scipio Africanusele, kes soovis sõda edasi viia Aafrikasse, Kartaagosse. Fabius suri 203 eKr. nägemata lõpuks saabuvat Rooma võitu Kartaago üle, mis saavutatud Scipio Africanuse poolt.

Hilisemalt sai ta legendaarseks figuuriks ja tugeva, vapra roomlase näidiseks. Ta sai austava tiitli "Rooma kilp" (sarnane Marcus Claudius Marcelluse tiitlile, keda nimetati "Rooma mõõgaks"). Vastavalt Enniusele: unus homo nobis cunctando restituit rem - "üks mees, läbi viivitamise, taastas meile riigi." George Washingtoni on kutsutud "Ameerika Fabiuseks."

Hoolimata vähesest sõjalisest edust lahinguväljal on Fabius Maximus ennekõike tuntud tänu oma "Faabiani" strateegia doktriinile. Tänu sellele suudeti Hannibal Itaaliast välja tõrjuda ning teda nõrgestada. Fabiuse kurnamissõja ja põletatud maa taktika on kasutusel tänapäevani.