Tähelepanuväärsemate isikute lühiülevaade Antiikajas.

Kyros Suur - valitses 550 eKr. - 530 eKr.

Pärsia Impeeriumi rajaja Ahhaemeniidide dünastia all. Olles pärslaste juht, vallutas ta Meedia ja ühendas kaks kuningriiki üheks ja valitses seda kuni surmani. Vallutas Babüloni ja suure Lüüdia kuningriigi. Lõi suurima riigi, mida maailm seni näinud (Kyrose impeerium oli oma tipul suurem, kui nelikümmend praegust Saksamaad). Kyrose impeerium ulatus ta valitsuse lõpul Väike-Aasiast ja Juudamaast läänes kuni Induse jõeni idas. Kyros jättis kestva pärandi nii religiooni, poliitikasse kui ka sõjandusse, lisaks ka Ida ja Lääne tsivilisatsiooni. Suur kuningas hukkus arvatavalt lahingus stepihõimude vastu. Kyros oli nii riigimees kui ka sõdalane, ta eelistas rõhumisele suuremeelsust, oli tolerantne kõigi ja kõige vastu, austas kohalikke religioone, (nt. vabastas Babüloonia ikke all olevad juudid, lubades neil kodumaale tagasi pöörduda ja oma templi üles ehitada, mille eest austasid juudid teda kui õiglast kuningat) mitte surumata peale enda oma, nõnda polnud ta äsjavallutatud rahvused mitte kui rõhutud alamad, vaid toetajad. Pärsia tõusul Kyrose valitsuse all oli maailma ajaloole püsiv mõju. Pärsia filosoofia, kirjandus ja religioon olid domineerivatel rollidel järgmisel aastatuhandel. Kyros andis välja määruse, mida on nimetatud esimeseks inimõiguste hartaks. See oli graveeritud savist silindrile, mis hetkel asub Londonis Briti Muuseumis. See sisaldab nii tolerantsi religiooni kohta, vabadust ja orjapidamise keelamist. Hoolimata sellest, et Islami kalifaat vallutas Pärsia 7. sajandil A.D. avaldas Pärsia tohutut mõju Kesk-Idas edasi.